Eesti lambakasvatajad Baskimaad avastamas

Oktoobri alguses käis grupp lambakasvatajaid Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu ja reisibüroo Perereisid koostöös korraldatud õppereisil Baskimaal. Reisi eesmärgiks oli tutvuda sealse lambakasvatuse ja aretusega ning võib-olla ka mõningaid kasulikke nippe Eestisse kaasa tuua. Grupi koosseis oli üle-Eestiline – peaaegu igast Eestimaa nurgast oli mõni esindaja olemas.

Baskimaal maandudes võttis meid vastu veidi udune, aga harjumatult soe ilm, mis reisi edenedes kujunes äärmiselt suviseks. Tavaliselt sajab Baskimaal kaks korda rohkem kui Eestis (oktoober pidavat  veel kõige vihmasem kuu aastas olema), aga meie jaoks oli imeliselt kuiv ja päikeseline ilm justkui tellitud.

Mis maa on Baskimaa?

Baskimaa asub kahel pool Püreneede lääneosa, mis moodustab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise piiri, ning ulatub Biskaia laheni. Seega on Baskimaa jagatud mingis mõttes kaheks, Lõuna-Baskimaa asub Hispaania ning Põhja-Baskimaa Prantsusmaa territooriumil. Erinevused nende kahe piirkonna vahel on täiesti olemas.

Loodus on Baskimaal tõeliselt lummav. Eestimaiste tasaste vormidega harjunud silmale pakuvad sealsed mäed oma armsate lambakoplite ja kaljude ning metsade vaheldumisega tõelist naudingut. Baskimaa Hispaania poolel asub ka suur kõrbeala, mille sarnast Euroopas vähe leidub.

Põllumajandusel on Baskimaal väga tähtis roll. Kõige levinum on piimalambakasvatus, aga on ka vähemal määral kitse- ja veise- (s.h võitluspullide) kasvatust. Kuna tegemist on üsnagi mägise maaga, siis sobivad lambad ja kitsed kõige paremini mägedes karjatamiseks.

Teatud piirkonnas on populaarne ka tšillipipra kasvatus. Tšillipipar on baskide toidulaua olulisem ja ilmekam vürts; selleta ei saa hakkama ainuski endast lugupidav kokk. Seevastu musta pipart seal maal peaaegu üldse ei kasutata.

Samuti on Baskimaa suur õunasiidri tootja. Siider on kuiv, ilma mullita ja kohalike seas väga populaarne.


Lambakasvatus – selle tähtsus ja traditsioonid

Nagu eelpool mainitud, on Baskimaa üheks olulisemaks põllumajanduse haruks piimalambakasvatus. See põhineb tugevatel traditsioonidel, mida antakse edasi põlvest põlve.

Lambaid on Baskimaal kokku u 300000, suurem osa nendest on piimalambad. Lambapiimast toodetakse põhiliselt juustu, osa piima müüakse meiereidesse. Baskide jaoks on lambajuustu tarbimine igapäevane ja ekspordiks seda väga ei jätkugi. Teistest eristumiseks on mõned farmerid hakanud lambajuustu kõrvalt ka kitsejuustu tootma, kuna selle toomiseks on nõuded võrreldes lambajuustuga leebemad.

Piimalamba tõugudest on kasutuses kaks kohalikku tõugu: valge- ja tumedapealised Latxa lambad. Need tõud on hästi kohanenud Baskimaa mägise maastiku ja niiske kliimaga ning suudavad nendes erilistes tingimustes toota piisava koguse piima („latxa“ – baski keeles piisav). Mujalt maailmast lambaid väga sisse ei tooda, püütakse säilitada oma kohalikke tõuge.

Latxa lammaste aretus on väga täpselt kontrollitud. Sellega tegeleb eraldi organisatsioon – ASLANA. Geneetika arendusega alustati 35 aastat tagasi ja selle käigus on põhitähelepanu suunatud piimatoodangule, piima kvaliteedile ja udara morfoloogiale. Välimiku, liha, sigivuse ja villa näitajad ei ole ASLANA huviorbiidis. Väga oluliseks peetakse jõudluskontrolli läbiviimist ja karjaraamatu pidamist.

Aretuse suunamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse kunstlikku seemendust. Loodud on spetsiaalne seemendusjaam, kus valitakse välja parimad Latxa tõugu jäärad ja lambakasvatajad saavad oma uttede jaoks valida välja sobivaima isendi. Seemendamine toimub värske spermaga, mis peab 8 tunni jooksul jõudma uttedeni, et toimuks viljastumine. Sellise meetodiga on viljastumise efektiivsus 50%, ülejäänud uttede jaoks viiakse jäär karja.

Seemendusjaam kuulub farmeritele, kes teevad tihedat koostööd Põllumajanduse Uuringute Keskuse reproduktsiooni osakonnaga. Seal on olemas lammaste geneetika hoidmise programm, mis valib jääradele välja sobivad uted, et vältida inbriidingut. Aastas toodetakse umbes 8000 spermadoosi, ühe doosi hind suurtele farmidele on 2,70 €. Umbes 600 doosi aastas müüakse ka väiketootjatele, neile on doosi hind 8 €. Jäära väärtus selgub alles 4-aastaselt tema uttede tallede piimatoodangu järgi.

Erinevad farmid – erinev lähenemine piimatootmisele

Intensiivset lambakasvatust Baskimaal väga ei näe. Enamus karju on väikesed (u 30-50 looma), aga on ka suuremaid, nt. 600-pealisi karju.

Meie grupp külastas 6 juustufarmi ja lisaks ka seemendusjaama. Nähtu oli väga erinev ja infot tuli nii palju, et võttis ikka peast päris kirjuks. Edasi sellest kõigest lähemalt.

Karjade suurus jäi meie külastatud farmides 250-650 looma vahele. Sarnasust oli farmidel nii palju, et kõik karjatavad oma loomi kevadest sügiseni kas farmi lähistel või mägedes, talveperioodil peetakse lambaid aga laudas. Samuti ei omanud meie külastatud farmid eriti palju maad (keskmiselt paarkümmend ha/farmi kohta), vajaminev osa põhiliselt renditi või osteti kogu sööt sisse.

Lautade ülesehitused olid üsna erinevad. Nägime lauta, kus oli ülipeen söötmissüsteem – 3 automaatset söödaliini, mille kaudu jõudis kogu sööt kõikide laudas olevate lammasteni, ilma et selleks oleks vaja tööjõudu kasutada. Selles laudas on söödaautomaati võimalik programmeerida ka nii, et inimesed saavad paariks päevaks kodust ära minna, loomad aga saavad aparaadi abiga ikkagi söödetud. Samuti oli farmis uhke lüpsiplats, kus lüpsti 2x päevas 600 lammast 2 tunniga. Samas külastasime aga mägedes asuvat käepäraste vahenditega lapitud vana kivilauta, mis kuulub riigile ja mida kindel farmer saab vastava loa alusel karjatamisperioodil oma lammastele kasutada. Selles laudas oli olemas küll pisike lüpsiplats, aga farmeri pere eelistas oma 200-pealist karja igapäevaselt käsitsi lüpsta.

Kvaliteetse juustu tootmiseks on kõige olulisem kõrge kvaliteediga sööt. Silo antakse lammastele ainult üksikutes kohtades, kuna traditsioonilise juustutootmise juures ei tohi seda kasutada. Põhiliseks koresöödaks on hein. Kuna Baskimaal sajab väga palju, siis tuuakse enamasti Hispaaniast sisse kuivatis valmistatud lutserniheina (tonni hind u 180 €). Vahemaad farmi ja heina tootva ettevõtte vahel on tihti mitusada kilomeetrit, aga see farmereid ei heiduta, kuna korralik sööt on hea juustu tootmise aluseks ja sööda ostu hind kaetakse juustu müügiga.

Ka Baskimaale hakkavad tekkima heinakuivatid, et kohapealsed rohumaad saaks ikkagi ära kasutatud. Nägime neljale farmile kuuluvat uut heinakuivatit, mis on ehitatud riigi abiga ja mida farmerid kordamööda oma sööda tootmiseks kasutavad. See on hea näide farmerite omavahelisest koostööst.

Jõusöötadena olid erinevates farmides kasutuses oder, kaer, mais, lutsernigraanul, lina, raps, soja, päevalillešrott, uba, hernes. Jõusööta antakse vastavalt piimatoodangule umbes 0,5-0,7 kg/ute kohta/päevas. Kõik lambad saavad lisaks veel mineraalsöötasid, mida antakse ka karjatamisperioodil mägedes.

Uttede söötmine on reguleeritud vastavalt laktatsioonijärgule, poegimiseelsel ajal jõusöötasid enamasti ei kasutata. Jäärad saavad paaritusperioodil küllaltki valgurikast sööta ja spetsiaalseid mineraale ning vähesel määral ka silo.

Kuna lambaliha tootmine ei ole Baskimaal primaarne, siis lihaks lähevad põhiliselt jäärtalled, kes aretusse ei sobi. Talled tehakse lihaks umbes 20-30 päeva vanuselt, ~ 12 kg kehamassi juures. Talleliha on kohalike seas väga populaarne, eriti jõuluperioodil, mil liha hinnad on 2 korda kõrgemad (4 €/kg vs 2 €kg).

Aastased piimatoodangud on farmiti üsna erinevad, meie külastatud farmides 30000-195000 liitrit farmi kohta. Ute keskmine piimakus on ~ 3 liitrit/päevas. Lüpsmine toimub tavaliselt kaks korda päevas, olenevalt loomade ja lüpsjate arvust ning lüpsiplatsist, 1-2 tunniga. Saime ühes farmis näha ka lammaste 24-kohalist karusell-tüüpi lüpsiplatsi, enamasti on levinud ikkagi paralleel-tüüpi lüpsiplatsid.

Suurem osa farmides toodetud piimast tehakse juustuks. Väike osa müüakse ka piimana, aga seda vähestes farmides. Piima hind on 1,0-1,12 €/liiter. Juustu hind on farmidest ostes umbes 16-20 €/kg, poodides 22-25 €/kg. Nagu juba eelpool mainitud, on baskid suured juustusööjad ning tarbivad enamuse toodetud juustust ise ära, mistõttu eksporditakse seda vähe.

Baskimaa mägedes saab lambakasvatust õppida

Saime reisil kokku puutuda ka õppimisega. Nimelt külastasime 750 meetri kõrgusel mägedes asuvat Baskimaa lambakasvatuskooli. See on sarnane meie kutsekoolidega, erinevuseks on see, et seal õpetatakse ainult lambakasvatust.

Õpilasi on koolis 10-15, kes valitakse välja põhiliselt lambafarmerite laste seast. Aga on ka välismaalasest õpilasi olnud – tähtis on, et inimene tahaks lambakasvatust õppida ja plaanib edaspidi sellega tegeleda.

Õppetöö toimub oktoobrist aprillini. Teooria ja osa praktikast koolis, osa praktikat mujal farmides. Õpe on hispaania keeles. Õppemaks puudub Baski inimestele, see-eest saavad õpilased taotleda õppetoetust. Kooli lõpetanud saavad taotleda ka EL-i toetusi, nt. oma kodufarmi arendamiseks.

Koolil on oma farm 400 piimalambaga ning nad toodavad juustu, et farmi ära majandada. Selles piirkonnas on maa väga mägine ja järsk ning sööta seal valmistada ei saa. Seega tuleb kogu sööt sisse osta. Aastas kulub kogu karja söödale umbes 60000-70000 €.

INTIA – põllumajandusest tuleva toidu edasikandmise keskus

Baskimaa Prantsuse osas Navarras tegutseb organisatsioon nimega INTIA, kes pakub põllumajanduslikku nõuandeteenust. Lisaks tegeleb organisatsoon veel turundusega, et aidata farmeritel paremini oma toodangut müüa, teostavad uuringuid ning farmipidamise tasuvusanalüüse.

Nõuandeteenust osutab 130 INTIA erispetsialisti agronoomidest loomakasvatusspetsialistideni. INTIA-l on ka 13 katsefarmi, kus teostatakse erinevaid uuringuid nii söötade kasutuse, valmistamise, loomakasvatuse jms kohta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Baskimaa lambakasvatus on väga kõrgel tasemel tänu farmerite omavahelisele koostööle, riigi mõistvale suhtumisele farmerite tegevusse ning abistavate professionaalsete organisatsioonide olemasolule. Võib-olla oleks meil Eestis sellelt pisikeselt, aga väga tublilt riigilt nii mõndagi kasulikku õppida, alustades näiteks tahtest teha oma inimestega koostööd.

Kadri Zirnask
Anu Ait OÜ veisekasvatuse söötmisspetsialist

Fotod: Marju Ignatjeva, Katrin Tambet

Rohkem Baskimaa pilte: vt Galerii