Lammaste aretusväärtus

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu jõudluskontrollis olevate lammaste geneetilise hindamise läbiviijaks on vastavalt Liiduga sõlmitud lepingule Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS.

Lammaste geneetiline hindamine viiakse läbi 3 korda aastas – 15. juulil, 5. septembril ja 5. oktoobril – kõikidele karjas olevatele    lammastele.    Minimaalselt    avaldatakse    jäärade aretusväärtused, kellel on järglasi vähemalt kahe erineva omaniku juures ja kelle aretusväärtuse usaldusväärsus on vähemalt 50%.

Hindamise üldsätted

Aretusväärtused hinnatakse vastava lambatõu lammaste ning neile tõugudele vastavate komponenttõugu lammaste ühise andmestiku alusel eraldi protseduuridena kasvukiiruse aretustunnusele “100 päeva mass” ja viljakuse aretustunnusele “elusalt sündinud tallede arv”. Hindamisandmetena kasutatakse andmebaasis hindamispäeva seisuga salvestatud lammaste jõudluskontrolli ja põlvnemise andmeid.

Lähteandmed 

Hindamisel kasutatakse viljakuse informatsioonina alates 01.01.2004. a  sündinud ja vähemalt kümne kuu vanuselt esmakordselt poeginud uttede poegimisandmeid ning kasvukiiruse informatsioonina alates 01.01.2005. a salvestatud lammaste kaalumise andmeid. Põlvnemisinformatsioonina kasutatakse kogu teadaolevat põlvnemist. Teadmata põlvnemisega eellased grupeeritakse päritolumaa (kohalik, import), sünniperioodi, tõulise ja soolise kuuluvuse järgi.

Andmed on sobivad järgmistel tingimustel:

  • isa ja ema andmed on registreeritud;
  • poegimisel on registreeritud sündinud tallede arv;
  • kaalumisel on lamba staatus kas utt-tall, jäär-tall või kastraat ja tema korrigeeritud 100 päeva massi arvutamise tulemus on usaldusväärne.

Andmete hindamiseelne korrigeerimine

Hindamiseelselt korrigeeritakse lamba kaalumise tulemus tema 100 elupäevale.

Geneetilised parameetrid

Päritavuskoefitsendi väärtus aretustunnusele  “100 päeva mass” on 0,48 ja aretustunnusele “elusalt sündinud tallede arv” on 0,14.

Hindamismudelid

VILJAKUS

Viljakuse geneetilisel hindamisel kasutatakse ühe tunnusega BLUP-loomamudelit. Mudel:

y = kari*aasta + pgv + pgk + tõug + mitmik + jäär + a + e kus

y – elusalt sündinud tallede arv

kari*aasta – karja ja poegimisaasta koosmõju fikseeritud efekt tõug(10) – tõulise kuuluvuse  fikseeritud efekt (kuni kümme tõugu) pgk(2) – poegimiskorra fikseeritud efekt (esimene ja järgnevad)

pgv(4) – poegimisvanuse fikseeritud efekt (10-12 kuu vanused, 13-18 kuu vanused ja üle 18 kuu vanused esmapoegijad; ülejäänud poegimised on 4. grupis)

mitmik(3) – ute sünnipesakonna suuruse fikseeritud efekt (1 tall;2 talle;>=3 talle)

jäär – talle/de isa juhuslik efekt a – looma geneetiline efekt

e – mitteseletatav jääkefekt

KASVUKIIRUS

Kasvukiiruse geneetilisel hindamisel kasutatakse ühe tunnusega BLUP-loomamudelit. Mudel:

y = kari*aasta + tõug + sugu + mitmik + a + e kus

y – lamba mass 100. elupäeval

kari*aasta – karja ja kaalumisaasta koosmõju fikseeritud efekt

tõug (10) – tõulise kuuluvuse fikseeritud efekt sugu (2) – soolise kuuluvuse fikseeritud efekt

mitmik (3) – pesakonna suuruse fikseeritud efekt (1 tall;2 talle;>=3 talle)

a – looma geneetiline efekt e – mitteseletatav jääkefekt

Aretusväärtuse korrigeerimine ja suhtelise aretusväärtuse arvutamine

VILJAKUS

Viljakuse geneetilise hindamise tulemused korrigeeritakse 2010. aastal sündinud lammaste keskmise aretusväärtuse võrra, mille tulemusel 2010. aastal sündinud lammaste keskmine aretusväärtus on null.

Eraldi esitatakse kõikide lammaste, sh aretusprogrammidega hõlmatud tõugude lammaste suhteline aretusväärtus, kus    kõikide    2010. aastal sündinud lammaste suhteliste aretusväärtuste keskmine on 100 punkti ja standardhälve 12 punkti.

KASVUKIIRUS

Kasvukiiruse geneetilise hindamise tulemused korrigeeritakse 2010. aastal sündinud lammaste keskmise   aretusväärtuse   võrra,   mille   tulemusel   2010.   aastal   sündinud   lammaste   keskmine aretusväärtus (2010. a referentsväärtus) on null.

Eraldi esitatakse kõikide lammaste, sh aretusprogrammidega hõlmatud tõugu lammaste suhteline aretusväärtus, kus   kõikide   2010. a. sündinud lammaste suhteliste aretusväärtuste keskmine on 100 punkti ja standardhälve 12 punkti.

Hindamistulemuste avaldamine

VILJAKUS

Minimaalselt avaldatakse jäärad, kelle tütred on hindamises vähemalt kahe erineva omaniku juures ja usaldusväärsus on vähemalt 50%.

KASVUKIIRUS

Minimaalselt avaldatakse jäärad, kelle tütred on hindamises vähemalt kahe erineva omaniku juures ja usaldusväärsus on vähemalt 50%.

Informatsioon lammaste suhteliste aretusväärtuste kohta on jõudluskontrolliandmete kogujale kättesaadav osana aretuse andmebaasi tagasisidest.