Seoses värskelt ilmunud artikliga (https://tervis.postimees.ee/…/hiiumaal-nakatus-kitsepiimast…) tuletaksime meelde, et toorkitsepiimast puukentsefaliidi saamine on teoreetiliselt võimalik, kuid väga kergesti välditav. Allpool refereerin Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu kodulehel 9. juulil 2018.a ilmunud artiklit “Kitsepiimast ja puukentsefaliidist” https://lammas.ee/?news=kitsepiimast-ja-puukentsefaliidist.

Foto: ELKL

Hetkel hoogu koguv lugu kitsepiima kaudu levivast puukentsefaliidist on asjakohane ja kommenteerimist väärt teema. Mitte seetõttu, et tegemist oleks millegi erakordse või uskumatuga, vaid seetõttu, et kiputakse unustama, et kui soovime tarbida töötlemata tooteid, siis peame arvestama veidi suurema võimalusega mõne terviseprobleemi saamiseks võrreldes töödeldud toiduga. Kitsepiima kaudu puukentsefaliidiga nakatumine on teoreetiliselt võimalik, kuid õnneks praktilises elus on tõenäosus selleks siiski imeväike.

Kitsed nakatuvad puukentsefaliiti tekitava viirusega puukide kaudu. Nii nagu inimesedki. Küll aga kitsel endal mingeid kliinilisi sümptomeid ei teki. Seetõttu ei ole kitsepidajal võimalik ennetada säärase kitse piima kasutamist inimtoiduks mõeldud toodete tootmisel. Haigustekitaja liigub läbi kitse kitsepiima ning piima tarbides on võimalik inimesel puukentsefaliidiga nakatuda. Siinkohal aga targa tarbijana tasuks meeles pidada ja teada järgmisi asjaolusid:

1) Paljud karjad tegelevad puugitõrjega või ei käi nende loomad üldse karjamaal, nii et puugi saamise risk on minimaliseeritud. Kui ostate tooteid otse tootjalt, siis saate neilt seda küsida.

2) Enamus haigustekitajaid hävib kuumutamisel. Nii ka puukentsefaliiti tekitav viirus ning seetõttu on pastöriseeritud kitsepiima toodete tarbimine täiesti ohutu. Olgu see siis pastöriseeritud piim, kõvajuustud vms.

3) Nii nagu inimene ei saa igast puugist puukentsefaliiti, ei saa seda ka kits. Seega isegi kui kitsel puuk leitakse, on väga väike võimalus, et see puuk oli haiguskandja.

4) Kui isu toorpiimatooteid tarbida on suur, aga hirm puukentsefaliiti nakatumise ees on ikka, siis tarbige kitse toorpiimatooteid talveperioodil, kui puuke ei ole. Kitsepiimas on leitud haigustekitajaid 3-18p pärast nakatumist (tegemist oli katsega, kus kitsi meelega nakatati, et näha, millal ja kui kaua antud viirus piimast leitav on), seega ei jää nad haiguslevitajaks terveks eluks, vaid ainult lühikeseks perioodiks.

5) Kui soovite tarbida piimatooteid loomalt, kes on elanud karjamaal, kellel ravimeid kasutatakse minimaalselt ja te ise ei ole end samuti puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, siis ongi haigusesse nakatumise risk suurem ja sellega tuleb arvestada.

6) Palju tõenäolisem on puukentsefaliit saada puugi käest looduses, kui kitsepiimast valmistatud toortoodete (töötlemata) söömise kaudu.

Kokkuvõttes on kõige kindlam viis ohtu vältida tarbida kuumtöödeldud kitsepiimatooteid. Kõige kindlam viis igasuguse (ka peaaegu olematu) ohu vältimiseks, on enda vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu, mis Eestis, kui soovite looduses ringi liikuda, on nagunii üsna tark mõte.

Ükskõik, mis variant neist valida, on siiski kindel see, et viise ohu vältimiseks on mitmeid ja kindlasti ei pea täielikult loobuma kitsepiimatoodetest.

Katrin Tähepõld
Veterinaararst
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu aretustöö koordinaator
aretus@lammas.ee