Põhikarja ja jäära valik

Katrin Tähepõld, MES lambakasvatuskonsulent, veterinaararst

Saabumas on sügis ja aeg on hakata mõtlema uttede ja jäärade valimisele tulevaseks hooajaks. Selleks, et poegimisaeg libedamalt sujuks ja talled paremini kasvaks, on just praegu kriitiline aeg ettevalmistuste läbiviimiseks.

Põhikarja uttede valik

Selleks, et talled sünniks probleemideta ja kasvaks mühinal, on äärmiselt oluline valida oma karja parimad emad. Kui võimalik, tuleks üle käia kevadised poegimisandmed ja suvised kaalumisandmed. Poegimisandmete juures huvitab meid, millised uted on poegimisega ilma suurema sekkumiseta hakkama saanud ja kui olete pidanud sekkuma, siis mis põhjusel. Kui põhjuseks on näiteks korraga poegimisteedest väljuvad kaksikud ja olete pidanud neid seal ema sees veidi eraldama ja ükshaaval välja tooma, siis see tõenäoliselt ei ole ute prakeermiseks piisav põhjus. Kui aga utel ei ole emakakael korralikult avanenud, on olnud tupe väljalangemist enne poegimist või näiteks tiinuse ajal kõhuseinarebend, siis tuleks need uted põhikarjast välja jätta. Need on pigemini korduvad probleemid.

Pilt 1. Esiplaanil kõhuseina rebendiga utt. Kui looma tervis lubab, siis võib talled ära imetada, kuid edaspidi paaritusse panna ei tohiks.

Kui on olnud utel väga suur tall ja poegimisabi on sellest tingitud, siis tuleb hinnata ja mõelda, kas ehk on tegemist vale jäära valikuga (väikestele uttedele/esmapoegijatele on pandud peale väga lihakas/suur jäär) või on tehtud söötmisel viga (näiteks tiinuse viimastel nädalatel mindud üle väga intensiivsele söötmisele).

Kui utt ei ole oma tallesid omaks võtnud, siis esimesel poegimisel võib selle andeks anda (teinekord esimene poegimine ehmatab noori uttesid ja seetõttu ei soovi nad oma tallega tegemist teha). Kui aga tegemist on juba mitmendat korda poegijaga, siis ei ole võimalusel mõtet riskida selle looma karja jätmisega.

Üles tuleks märkida ka näiteks uted, kellel on olnud udaraprobleeme või probleeme piimakusega. Uted, kelle talledele olete pidanud piima juurde andma. Selliste loomade puhul tuleb jälgida, kas tegemist on jällegi näiteks esmapoegijaga, nende organism võib olla veel nii intensiivselt kasvamas, et piima tootmiseks energiat ei jätku. Või ei olnud loomadel ees piisavalt hea sööt. Kui sööt oli kvaliteetne ja loomal otsest põhjust pole piimakusprobleemideks, siis on see adekvaatne kriteerium ute prakeerimiseks.

Kui farmis on olemas kaal, siis oleks väga hea teha talledele 8 nädala kaalumine, kuna see näitab üsna selgelt, kui palju on nende kasvuiivet mõjutanud ema piimakus. Sama aitab hinnata ka 100p kaalumine, mida kasutatakse hetkel aretusloomade puhul jõudluskontrolli läbiviimiseks.

Selleks aga, et kõiki neid asju jälgida ja sügisel andmeid kasutada, peavad meil olema talled oma emadega seotavad – et teaksime, kes on kelle ema ja kes kelle tall. Seetõttu on soovituslik poegimisel panna talledele kas või karja kõrvamärgid ja need numbrid ema numbriga siduda. Igasugune vajalik info tuleks vihikusse, excelisse vms üles märkida. On ka häid digitaalseid karjahaldusprogramme – nii kodu- kui ka välismaiseid – sellise info hoidmiseks ja kasutamiseks.

Soovituslik on sügisel kogu oma utekari käest läbi lasta. Kontrollida üle nende udarad, et ega ei ole mõni udarapõletik märkamata jäänud (kõvad tükid udarakoes või nt ühelt poolt kivikõva udar on märgid möödunud udarapõletikust)? Samuti kontrollida nende kehakonditsiooni. Lammastel on see 5 palli süsteemis. Tavaliselt 0,5 pallise vahega. Kehakonditsiooni kontrollitakse ristluud katsudes.

Ideaalis tahaksime, et uted läheksid paaritusse kehakonditsiooniga 3. Kui on alla selle, siis tuleb üle vaadata, kas ehk ei ole lihtsalt karjamaad neile piisavalt head olnud? On neil hambad korras? Purihambaid on võimalik väljaspoolt läbi põseseina katsuda (ilma näppe loomale suhu toppimata). Kui purihamba asemel on üleval või all tühi koht, siis tuleks loom prakeerida, kuna vastaspoolt hammas enam ei kulu ja hakkab põseseina nii kõvasti sisse lõikama, et loom ei suuda ebamugavuse ja valu tõttu toitu enam korralikult läbi mäluda. Kindlasti ei tohi näppe loomale suhu panna! Nende hambad on väga teravad! Samuti tuleb vaadata, kas eesmised lõikehambad on olemas. Kindlasti tuleb meelde jätta, et kuni 4. eluaasta lõpuni vahetuvad lammastel eesmised lõikehambad ja seetõttu võib sealt selles vanuses mõni hammas ajutiselt puudu olla. Lammastel (ja ka kitsedel) ei ole üleval eesmisi lõikehambaid!

Pilt 2. Loomal on alalõuas puudu vähemalt 2 purihammast, on näha, et ülemised purihambad on üle kasvanud. Looma kehakonditsioon oli 1.

Kui olete algaja lambakasvataja või arvate, et oleks loomade hindamisel enne paaritusse panekut abi vaja, siis see on kindlasti koht, kus konsulendiga ühendust võtta! Konsulent saab õpetada kehakonditsiooni hindamist (mida ei tohi villas lammastel teha visuaalselt, kuna vill on väga petlik), udara kontrollimist, hammaste vaatamist jms.

Jääravalik

Kui olete paarituseks sobivad uted välja valinud, siis on vaja neile juurde lasta jäär. Jääravalik on äärmiselt oluline, kuna 50% teie karja tulemustest tulevad just sellelt ühelt loomalt.

Esiteks on vaja teada, millist jäära on sul tarvis. Tahad sa parandada villakvaliteeti? Lihakust? Tahad jätta järgmisest põlvkonnast palju loomi põhikarja uttedeks? Tahad alustada aretusega? Kõik see tuleks välja mõelda enne, kui hakkad sobivat jäära otsima. Kindlasti ära vali jäära naabrimehe järgi. Vaata otsa oma uttedele, hinda oma sööta, karjamaid ja ajaressurssi ja vastavalt sellele otsusta, millist tõugu jäär võiks sinu karjale sobida.

Jäära puhul on soovitatav valida tõuloom, kuna sellisel juhul on tema põlvnemine kontrollitud, samuti on kontrollitud tema eellaste jõudlust. Tõulooma ostes on teatud omadused (näiteks välimik, lihakus) üsna kindlasti päranduvad ja saad ennustada, millisteks kujunevad järgmise hooaja talled. Tõuloomad on spetsialisti poolt üle kontrollitud. See näitab, et visuaalselt ja kombeldes on nii palju kui võimalik garanteeritud see, et jäär hästi tööle hakkab (kontrollitakse munandite olemasolu, jalgade asetust, kehakuju jms).

Pilt 3. Tõuloomad on spetsialisti poolt üle vaadatud ja parimad omavad tihti ka auhindu.

Jäära valides tuleb teada, keda see loom paaritama hakkab. Noorloomadele ja esmapoegijatele ei ole hea mõte panna peale kõige suuremaid jäärasid, kes farmis on. Pigem leida neile väiksema ja kitsama kehaehitusega jäär, tänu kellele oleksid poegimised lihtsamad. Jäär peab olema uttedele sobiva suurusega, kui tahame lihtsat poegimisaega.

Kui tahate jäärast saadud utt-tallesid jätta ka karja täienduseks, siis on mõistlik valida jäär, kes on üles kasvanud kaksiku või kolmikuna. Geneetiliselt ei suuda jäär mõjutada seda, mitu talle saab utt, keda ta parasjagu paaritab. Kuid tema järglased kannavad siiski ka poolt jäära geenidest. Kuigi viljakus ei ole suurepäraselt edasi pärandatav omadus, siis annab ka jäära sellesuunaline valik suurema võimaluse, et ka järglased on pigemini kaksikud.

Kui kõik järglased lähevad lihaks, siis on mõtekam valida tugevalt lihatõugu jäär (kui uted selleks sobilikud on). See annab ilusad lihakad talled ja üldjuhul kokkuostjalt parema hinna.

Kuigi tõuloomad maksavad rohkem kui paljud facebookist või soov.ee-st leitavad loomad (ja kes võivad olla ka väga vahvad loomad), siis saate tõuloomadega kaasa ka garantii, et nad just neid omadusi edasi pärandavad, mida teil tarvis on. Hetkel, kus lambakasvatusel ei ole just kõige lihtsamad ajad, ei ole tõujäära ostmine koht, kust kokku hoida. Kui on valida, kas keskpärased uted ja parim tõujäär või väga head uted, aga keskpärane tõujäär, siis tuleks eelistada kindlasti esimest varianti.

Kui oled endale sobiva jäära välja valinud (veendu ka ise alati, et sõrad-jalad on korras, munandid mõlemad ilusti olemas, hambad korrektsed ja konditsioon hea), siis hoolitse tema eest ka pärast oma farmi toomist. Loom satub uude keskkonda, kaasneb reisistress, keskkonnavahetusest tingitud stress jne. Seetõttu on nad haigustele ja probleemidele vastuvõtlikumad kui ülejäänud kari. Jäär oleks tark tuua vähemalt kuu enne planeeritavat paaritust. See annab aega teda karantiinis hoida ja probleemide ilmnedes nendega tegeleda (lonked, köhimised, parasiidid). Samas annab see talle ka aega uue olukorraga harjuda ja paarituse ajaks tippvormi jõuda. Kui tõesti jäär haigestub (kas karantiini ajal või paaritusel), siis tuleb koheselt kontakteeruda loomaarstiga.

Et kari oleks tootlik ja muresid võimalikult vähe, tuleb loomade valikule pöörata väga palju tähelepanu. Selleks on vajalik, et loomade üle peetaks arvestust, salvestataks nende kohta vajalikku infot. Kuid kindlasti on vaja ka loomale otsa vaadata ja tema välimust hinnata, mitte ainult paberitele toetuda. Kui teil endal selleks oskus või kindlustunne puudub, siis palun võtke ühendust mõne pädeva konsulendiga. Tõulooma leidmiseks on aga hea ühendust võtta aretusühinguga, kes oskab teile juba sobiva aretaja kontakte jagada.

Fotod: Katrin Tähepõld

 

Artikli valmimist toetas: