Soovitused loomsete jäätmete käitlemiseks loomakasvatusettevõttes

  1. Kiskja harjub kariloomadest toituma, kui ta omab vaba juurdepääsu loomsetele jäätmetele. Ehkki esmatähtis on ehitada kiskjatõrje aed, mis kariloomad vabast loodusest eraldaks, on sama tähtis hoida laudaelu juures tekkivad loomsed jäätmed suletult.
  2. Kariloom on kiskjale lihtne ja turvaline saakloom võrreldes metsloomadega. Sel põhjusel võib saada kariloomadest kiskjate eelistatud saakloom, sest kiskja võtab sealt, kust on lihtsam. Mida rohkem pakutakse, seda kiiremini harjutakse kergema saagiga.
  3. Eestis märgistatud noorte huntide käitumise jälgimisest võib järeldada, kuidas osa kiskjaid käib süstemaatiliselt toitumas lautade taga olevatest jäätmetest. Sedamoodi õpivad kiskjad kariloomade liha sööma. Sarnaselt toimivad ka metsloomade söötmiskohad, kuhu viiakse kariloomade korjuseid või tapajäätmeid. Huntidel võib kujuneda saaklooma (lamba) eelistus, kuna eriti lammastel on kiskjakaitse mehhanism madalaks taandunud.
  4. Loomsete jäätmete käitlemine on Eestis küllaltki hästi korraldatud. Vahel tuleb jäätmeautot siiski päevi oodata, seniks peaks korjused ja loomsed jäätmed isoleerima. Sobiv on näiteks kasutada kinnist konteinerit või ulukite, sealhulgas ka raipetoiduliste lindude, sisenemist välistavat aedikut. Praktikas on hästi töötanud kombinatsioon koormakattest ja elektrikarjusest.
  5. Karilooma peaks vaatama kiskja pilgu läbi! Kui loomult kerge saak muuta kiskjale raskesti kättesaadavaks, siis ei teki tal saaklooma eelistust kariloomade suhtes.

Allikas: Rahvuslooma grupp