Skreipi

Lammaste TSE resistentsuse saavutamine

Transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad (edaspidi TSE) on kõik loomadel esinevad infektsioosse proteiini ehk priooni tekitatud spongiformsete ajukahjustustega kulgevad haigused. Lammastel esinevat TSE-d nimetatakse skreipiks. Skreipi esineb üldjuhul 2–5-aastaste loomadel. Teatavad lammaste prioonvalgu-geeni genotüübid (edaspidi PrP) põhjustavad resistentsuse skreipi suhtes. Eestis ei ole skreipi diagnoositud.

Vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 2003/100/EÜ rakendatakse 2004. aastast kõigile liikmesriikidele kohustuslikuna ühist strateegiat lammaste TSE suhtes. Aretusprogrammi eesmärgiks on suurendada ARR-alleeli esinemissagedust lambakarjades, vähendades neid alleele, mis suurendavad vastuvõtlikkust TSE-dele.

Jõudluskontrolli all olevates karjades on soovituslik määrata jäärade PrP genotüüp enne kasutamist aretuseks. Uttede osas viiakse läbi sõeluuring. Eestist väljapoole eksporditavate tõulammaste osas on PrP genotüübi määramine kohustuslik. Lammaste kasutamine aretuseks sõltub nende riskirgupist PrP genotüübi alusel.
Aretuseks kasutatakse ainult 1.-2. riskigruppi kuuluvaid jäärasid ja 1.-3. riskigruppi kuuluvaid uttesid. Isasloomade ebapiisava arvu tõttu oli lubatud kuni 01.01. 2008.a. aretuseks kasutada ka 3. riskigrupi jäärasid.

Genotüüp on isalt ja emalt päritud kahe alleeli kombinatsioon.

Riskigrupid PrP genotüübi alusel ja vastavalt sellele lammaste kasutamine aretuseks:

Genotüüp Riski-grupp Lammaste kasutamine
ARR/ARR 1 Lambad on geneetiliselt kõige resistentsemad skreipile, kasutatakse aretuseks ilma piiranguteta.
ARR/AHQ
ARR/ARH
ARR/ARQ
2 Lambad on geneetiliselt resistentsed skreipile, kasutatakse aretuseks ilma piiranguteta.
ARQ/ARH
AHQ/AHQ
ARH/ARH
AHQ/ARH
ARQ/AHQ
ARQ/ARQ
3 Lambad on väikese vastuvõtlikkusega skreipile. Kui R1 ja R2 lambaid ei jätku aretustööks vastava tõu populatsiooni hoidmisel, jäetakse aretustööks ka skreipile väikese vastuvõtlikku-sega genotüüpi omavad uttesid, kuni 01.01.2008a. oli lubatud kasutada ka jäärasid.
ARR/VRQ 4 Lambad on geneetiliselt vastuvõtlikud skreipile. Kõik VRQ – alleeliga isasloomad tuleb kuue kuu jooksul pärast genotüübi kindlaksmääramist kohustuslikus korras tappa või kastreerida; nimetatud loomi tohib karjast välja viia ainult tapmiseks. VRQ alleeliga emasloomi tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks.
AHQ/VRQ
ARH/VRQ
ARQ/VRQ
VRQ/VRQ
5 Lambad on geneetiliselt kõige vastuvõtlikumad skreipile. Selle riskigrupi lambaid ei tohi kasutata aretuseks. Kõik VRQ – alleeliga isasloomad tuleb kuue kuu jooksul pärast genotüübi kindlaksmääramist kohustuslikus korras tappa või kastreerida; nimetatud loomi tohib karjast välja viia ainult tapmiseks. VRQ alleeliga emasloomi tohib põllumajandus-ettevõttest välja viia ainult tapmiseks.

NB! 4.-5. riskigruppi (R4 ja R5) kuuluvaid uttesid ei tohi aretuseks kasutada.

Kõik nimetatud riskigruppi kuuluvaid VRQ-alleeliga lambad tohib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks.

Aretusprogrammi käigus kogutud proovidest määratakse PrP genotüüp EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi geneetikalaboris või välismaa laborites (nt Eurofins).

Raamistik lambakarjade TSE suhtes resistentseks tunnistamiseks

1. TSE suhtes resistentseks tunnistatakse lambakarjad, kes vastavad teatavatele kriteeriumitele. Resistentseks tunnistamine toimub vähemalt kahel tasemel:

a) I taseme karjad koosnevad ainult ARR/ARR genotüübiga lammastest;
b) II taseme karjad on karjad, milles järglaskond koosneb ainult ARR/ARR genotüübiga jäärade järglastest.

2. TSE suhtes resistentsetest karjadest pärit lammaste hulgas viiakse läbi regulaarseid pistelisi kontrolle:

a) genotüübi kontrollimiseks kas põllumajandusettevõttes või tapamajas;
b) I taseme karjade puhul üle 18 kuu vanuste loomade kontrollimiseks TSE suhtes.

Lammaste jõudluskontrolli andmebaasis Pässu on täielik ülevaade genotüüpiseeritud loomadest, sisaldades järgmisi PrP andmed:

– nende loomade identifitseerimistunnused, kellelt on aretusprogrammi käigus proove võetud
– PrP genotüübi määramise tulemused