Aretatavad lambatõud

Eesti valgepealine

Hübriidtõud, mis on aretatud meie kohalikest lammastest ja seejärel ristatud tekseli, dorseti, norra valge lamba, soome maalamba, ildefransi ja ševioti tõugu lammastega.
Ideaalsed lambad Eesti kliimasse ja on väga ilmastikukindlad.
Keskmine sünnimass on 4 kg.
Keskmine 100 päeva mass 30 kg.
Viljakus on 1,8 ja üleskasvatamise määr 1,65.
Keskmine tiinestuvus 92%.
Eesti valgepealise lambatõu aretusprogramm 2021-2026

Aretatud alates 1926. aastast.
Hübriidtõug, mis on aretatud meie kohalikest lammastest ja seejärel ristatud suffolki, saksa tumedapealiste, oksforddauni ja soome maalammastega.
Taas ideaalne lammas Eesti kliima jaoks ja on väga ilmastikukindel.
Tumedapealine lammas on varavalmiv ja tuntud oma heade lihaomaduste poolest.
Keskmine sünnimass on 4,5 kg.
Keskmine 100 päeva mass 28 kg.
Keskmine viljakus on 1,7.
Keskmine tiinestuvus 90%.
Eesti tumedapealise lambatõu aretusprogramm 2021-2026

Tõug pärineb Texeli saarelt Hollandi loodeosas.
19. sajandil ristati kohalikke saare lambaid Inglismaalt pärit linkolni, leicesteri ja wensleydale’i tõugu lammastega.
Eestisse toodi esimesed tekseli jäärad 1993. aastal, et parandada eesti valgepealiste lihaomadusi.
Tõu peamine eesmärk aretada kõrge kvaliteediga lihatallesid.
Keskmine sünnimass on 4,5 kg.
Keskmine 100 päeva mass 25 kg.
Viljakus on 1,70.
Tallede üleskasvatamise määr 95%.
Tiinestuvus 93%.
Tekseli aretusprogramm

Pärit Lõuna-Aafrikast, kus esimene dorperi kasvatajate ühing loodi 1950.
Eestisse toodi esimesed kaks dorperi jäära 2009 ning 2016 esimesed 17 utte.
Iseloomustatakse kui väga intelligentne tõug, keda on ka lihtne käsitseda.
Rahuliku iseloomuga ja pole agressiivne.
Väga mitmekülgsed, kes võivad elada nii külmas kui ka kuumas.
Ei ole sööda suhtes valivad ja taluvad nii intensiivseid kui ka ekstensiivseid kasvatussüsteeme.
Ajavad ise oma villa maha ja seetõttu on ka vähem probleeme kärbestega.
Keskmine sünnimass on 4 kg.
Keskmine 100 päeva mass on 24 kg.
Viljakus on 1,6.
Dorperi aretusprogramm

Pärit Iirimaalt, kus kohalike põlislambaid ristati aretuse eesmärgil leicesteri jääradega.
Lleyni lambaid kasutati peamiselt teiste tõugudega ristamiseks.
Väga kerge erinevates pidamistingimustes kasvatada.
Rahulik ja lihtne käsitleda.
Hea vastupanu parasiitidele ja pole ilmastiku suhtes tundlikud.
Keskmine sünnimass on 4 kg.
Keskmine 100 päeva mass 25 kg.
Keskmine viljakus on 1,8.
Keskmine tiinestuvus 92%.
Tapmisel saavutavad rümbamassi 18-22 kg.
Lleyni aretusprogramm

Aretati 1970. aastatel Hollandis ning sai alguse tumedatest tekseli lammastest, kes juhuslikult sündisid valgetele tekseli tõugu vanematele.
Järgnes siniste tekselite teadlik paaritus.
2013. toodi esimesed kaks Jäära Eestisse.
Sinised tekselid sünnivad 25% tõenäosusega valgete tekselite paaritusest, kui mõlemal vanemal esineb vastava geeni retsessiivne alleel.
On hea lihalammas ning teda kasutatakse ka lihatallede kvaliteedi parandamiseks, säilitades samal ajal villa erilised omadused.
Keskmine sünnimass on 4,4 kg.
Keskmine 100 päeva mass on 26 kg.
Viljakus esmapoegijatel keskmiselt 1,4 ja vanematel uttedel 2,0.
Keskmine tiinestuvus on 88%.
Sinise-tekseli-aretusprogramm-2025

Kohalik põlistõug, mis algselt moodusta populatsiooni koos eesti maatõugu lammastega.
Eelistatavalt aretatud eesti maalammastest, kuid Kihnu saarel.
Väikest kasvu ja kuulub põhja lühisabaliste lammaste rühma.
On säilitanud mitmeid aborigeenseid omadusi, nagu sarvilisus, villaheited, tugev emainstinkt, vähenõudlikkus pidamistingimuste suhtes ning vastupidavus looduslikele tingimustele ja parasiitidele.
Villa värvus varieerub valgest, hallist, pruunist ja mustast toonist ning vill on kahekihiline.
Keskmine tiinestuvus 94%.
Keskmine viljakus 1,6.
Keskmine sünnimass 2,5 kg.
100 päeva massi ei kaaluta.
Jõudluskontrolli teostatakse välimiku hindamise põhjal.
Kihnu maalamba aretusprogramm

Kohalik põlistõug, mida aretati algselt üle Eesti, kuid on nüüdseks säilinud vähesel arvul äärealadel ja saartel.
Eesti maatõugu lammas on keskmise suurusega, peenikeste jalgade ja lühikese sabaga.
Tal on säilinud mitu kohalikku tunnust:

1. 1. Lühikese karvaga kaetud pea ja jalad
  2. Kahekihiline vill
  3. Lühike kolmnurkne saba

Tõug pärit viikingite ajastust tekkinud lambakarjadest Gotlandi saarel.
Arvatakse, et aretus sai alguse aastatel 1920-1930.
Läbi viikingite levis gotlandi tõug ka Eestisse.
Tõug on sõbralik ja neid peetakse villa, liha ja naha pärast.
Gotlandi lammastel on peenike kael ja jalad ning vill on ühtlaselt lokkis ja pehme.
Keskmine sünnimass on 4 kg.
Keskmine 100 päeva mass on 25 kg.
Viljakus 1,6.
Keskmine tiinestuvus 93%.
120-180 päevaselt peaksid saavutavama tapakaalu 18-22 kg.
Gotlandi lamba aretusprogramm