Helena – ELKL

Vaata järele! ELKL hübriidkonverents 14.11.2025

Helena — Wed, 11 Feb 2026 11:36:03 +0000

14.11.2025 toimus Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu sügisene hübriidkonverents Haanjamehe Taluhotellis. Konverents keskendus mitmetele olulistele teemadele. Tehti ülevaade lambakasvatussektori hetkeseisule, käsitledes muu hulgas liha väärindamist ja lammaste kokkuostu teemasid. Olulisel kohal olid ka loomade tervise ja bioohutuse küsimused, kus pöörati tähelepanu sinikeele haigusele, parasiiditõrjele ning ravimiresistentsusele. Lisaks anti ülevaade Eestis aretatavatest lambatõugudest. Erilist tähelepanu pälvis villa väärtustamise teema: tutvustati British Wooli kogemusi ning Eesti tootjad arutlesid võimaluste üle, kuidas luua villale lisandväärtust ja arendada kohalikke turuvõimalusi. Konverentsil käsitleti ka innovatsiooni ja tehnoloogia rolli sektoris, sealhulgas digitaalsete lahenduste kasutamist lambakasvatuses ning kogemusi lammaste karjatamisest päikeseparkides. Päeva lõpetas noortele pühendatud paneelarutelu, kus arutleti noorte rolli, väljakutsete ja võimaluste üle lambakasvatussektoris. Konverentsi ülekande viis läbi Saundland.

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu aastakonverentsi saad järele vaadata siin: https://video.saundland.ee/lammas25/

Päevakava:

11:00 Konverentsi avamine – Priidu Veersalu, Eesti Lamba-ja
Kitsekasvatajate Liidu aseesimees
Sektori ülevaade, turundus ja otsemüük

11:10 -11:40 Lamba- ja kitsekasvatussektori olukord Eestis ja Euroopas.
Bioohutuse meede- Kristel Maidre

11:40 -12:30 Paneelarutelu – Eesti turul lammaste kokkuost ja liha
väärindamine – Madis Tiik (MuhuLiha TÜ); Mats Meriste (Hallimäe
lihakarn); Priit Jõesalu (Oruküla OÜ), Janek Mustmaa (Baltic Vianco
Trading AS). Paneeli juhib Marko Hiiemäe (Linnamäe Lihatööstus AS)

Tervis ja bioohutus
12:30 – 12:50 Haiguste olukord Euroopas. Sinikeel – kuidas ära tunda ja
mis on karjakasvataja esimesed sammud – Anne-Ly Veetamm (PTA)

12:50 – 13:40 Paneelarutelu – Parasiiditõrje ja ravimiresistentsus –
Katrin Tähepõld (loomaarst), Maarja Tagel (parasitoloog), Lilian Freiberg
(Ala-Mähkli talu)*Alar Onoper (Eesti Maaülikool). Paneeli juhib Liilia Tali
(Karula lammas OÜ)

13:40-14:30 LÕUNA

Tõuaretus ja Eestis aretatavad lambatõud
14:30-14:50 Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajatest ja
tõuspetsiifikast. Helena-Krõõt Haidak (Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate
Liidu aretusspetsialist)

Vill – väärtustamine ja käsitöö
14:50 – 15:10 British Wooli kogemus villa käsitlemisel – Haldi
Kranich-Wood, Äriarendusjuht British Wool

15:10 – 15:50 Paneelarutelu – Kuidas luua lisandväärtust ja laiendada
turuvõimalusi – Liina Lehis (Muruvillavabrik OÜ), Kadri Tali
(MuhuMaaLammas MTÜ), Lilian Freiberg (Ala-Mähkli talu). Paneeli juhib Katrin
Kabun

15:50 – 16:10 Kohvipaus

Innovatsioon ja tehnoloogia

16:10-16:30 Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine lambakasvatuses ja
nende kasutuse efektiivsusest Eestis – Marwin Joseph Virkus (Eesti
Maaülikooli loomakasvatuse magister 2025, Mäeoja talu OÜ)

16:30-16:50 Päikeseparkides karjatamise kogemus – Siim Sellis (Hauka
farm OÜ)

Noored karjakasvatajad ja tulevik
16:50 – 17:40 Paneelarutelu „Noored sektoris” –, Priidu Veersalu (Iisaka talu), Merilin Hindepere (Loom Looduses OÜ), Marwin Joseph Virkus(Mäeoja talu), Siim Sellis (Hauka Farm OÜ) Paneeli juhib Katrin Tähepõld

17:40-17:50 Kokkuvõte

Mahelambakasvatuse infopäev – talvised pidamisviisid 29. jaanuaril

Helena — Thu, 05 Feb 2026 14:01:26 +0000

Kell 11 kogunesime Iisaka talus, kus tervitasid meid peremees Priidu, perenaine Kädi, Mahepõllajanduse Koostöökogust Merit Mikk ja loomaarst Katrin Tähepõld. Vaatasime puidust lauda lahendust Iisaka talus. Peremees Priidu rääkis enda lauda juures olevatest muredest ja rõõmudest. Samuti tutvustas ta oma karja ja põhjendas, miks sellised lahendused said. Olles laudaga tutvunud liikusime kõik Kolga seltsimajja, kus Priidu jätkas ettekande näol oma pidamisviisi tutvustust.

Iisaka talu puhul on tegemist puidust laudaga. Laut on 500 m2 koos 100 m2 abiruumidega. Sellises suuruses laudaga kaasneb ka kohustus tuletõrje veevõtuhoidla järele, mis sai Iisaka talusse ehitatud. Kokku hoiab see 72 000 liitrit vett. Laudal on kokku kolm suurt ust, põrand on betoonist ning olemas on 7 automaatjooturit. Algselt kasutati tentuksi, kuid need rebenesid tuulega puruks ja said asendatud puitustega ja üleskäidava garaažiuksega. Oma lahenduste puhul tsiteeris Priidu lambakasvatajat Tiit Kaivot: “Laut tuleb ehitada talitajale, mitte lambale” ja just sellest ongi laudaplaneerimisel lähtutud. Peremehe sõnul on probleemid tekkinud seoses venitlatsiooniavadega, kust suurte tuiskudega tuleb lumi lauta sisse. Samuti on plaanis sarikaid ümber ehitada, sest need on saanud niiskusekahjustusi. See-eest on laudas piisavalt ruumi karjatäienduseks ning mõnusalt ruumi toimetada ja tegutseda. Laudas on ka piisavalt soe, et jooturid ei jäätu ning märtsis kui talled poegivad, pole vajadust ka lisasoojuse järele. Kõigele lisaks on laudal lisandväärtus peoruumina. Kui lambad on juba karjamaal ja laut on tühi, saab seda kasutada pidustuseks, mis mahutab lausa 700 inimest. Priidu sõnul on iga aastaga midagi õppida ja seejärel võimalus järgmisel jälle paremini teha.

Iisaka talu peremehe Priidu ettekandega saad tutvuda SIIN

Järgmisena tuli ettekannet tegema Oruküla talu peremees Priit Jõesalu. Oruküla talus kasvatatakse lleyni tõugu lambaid. Kasutusel on ka karjakaitsekoerad. Seal on talvise pidamisviisina kasutusel PVC hallid. Valiku põhjenduseks tõi Priit kohe välja PVC halli hinna, milleks on 85 – 100 €/m2. Samuti pole sellise lahenduse puhul vaja kasutusluba ning paigaldamine on kiire ja lihtne. Kasutuskogemuse põhjal tõi peremees välja, et talled saavad külmaga laudas hakkama, välja arvatud talled ilma emata. Neile on vaja lisasoojust. Samuti vajab PVC hall läbimõeldud venitlatsiooni, sest halva ventilatsiooni puhul tekib probleeme niiskusega. Mida kõrgem hall, seda parem on ka ventilatsioon. Hallis sees vajavad kindlasti kaitset ka siseküljed, sest muidu võivad allapanu ja sõnniku koormusel halli küljed laiali venida või sõnniku väljaveol traktor küljed katki teha. PVC halli puhul on positiivne just selle kuju, sest see ei kogu enda peale lund. Sealjuures Priit mainis, et oluline on jälgida hallide lumekoormust, mis peaks olema vähemalt 250 kg/m2. Hallil on suured uksed mõlemal pool, et pääseks traktoriga läbi ja sõnnikukoristus oleks lihtne. Veevarustus talviti vajab lisakaitset ning seejärel nõuab ka lisakulu, et hoida vesi laudas sees. Juhul, kui halll saab ka kahjustada on reeglina selle parandamine üsnagi kiire ja käepäraste vahenditega tehtav. Peremehe jaoks on PVC hallide lahendus parim, kui rahakott pole suur.

Oruküla talu peremehe Priidu ettekandega saad tutvuda SIIN

Kolmanda talvise pidamisviisina tutvustas Allika talu peremees Argo Allikmets, kus lambaid peetakse aastaringselt väljas. Talus kasvavad lisaks lammastele veel lihaveised, kes on samuti aastaringi väljas. Argo rääkis, kuidas algselt olid loomad laudas kuid liiguti hoopis laudast välja. Kui mindi esmalt väljas pidamisele söödeti loomi söödarõngastega. Täna söödetakse maast lahti rullides ja purustades. Igal talvel liigutakse ka uue põllu peale. Allapanu lisatakse ainult siis, kui selle järgi on vajadust ja ilm on liiga märg. Talvel miinuskraadidega viiakse vett iga päev ette. Argo sõnul alustakse alguses väikeselt maalapilt (0,2 ha) ning hakatakse ala juurde lisama. Niimoodi käidi läbi eelmine talv 5 ha põlde. Argo väitis, et söödale läheb küll rohkem kulu, sest kadu on suurem, kuid seeest ei ole temal laudaga seonduvaid kulusid. Poegimised toimuvad samuti talvistel söötmisaladel. Poegimisabi vajadusel piiratakse poegiv loom kogumisaedadega ja aidatakse looma. Argo sõnul on poegimisabi aga tema sõnul väga vähe vaja ja lambad saavad reeglina ise hakkama. Talled märgistatakse päeva vanuselt. See teema tekitas ka diskussiooni. Peremehelt küsiti, kas surnud ja ka elusate tallede kallale rongad või rebased ei tule. Argo sõnul elusate tallede kallale pole keegi tulnud, küll aga surnud talledel on rongad silmad peast söönud. Samuti otsib Argo alati pärast poegimisi päramised karjamaalt üles, et ei tekiks probleeme ronkadega. Kiskjate puhul Argo sõnul talus probleeme ei ole. Kuna lambad on veistega koos, siis veised kaitsevad lambaid päris efektiivselt. Lisaks on karjamaal ka kaks karjakaitsekoera. Plussid ja miinused on Argol visuaalselt ära kaardistatud ettekandes ja soovitame neid lugeda sealt. Sellegipoolest on Argo just selle pidamisviisiga rahul ja ei soovikski laudas loomi talviti pidada.

Allika talu peremehe Argo ettekandega saad tutvuda SIIN

Viimasena võttis ettekanded kokku ja andis omalt poolt kommentaarid loomaarst Katrin Tähepõld. Tema lähenes erinevatele pidamisviisidele just loomade heaolu ja tervise seisukohalt ning välistas majanduslikud aspektid. Esmalt võttis ta ette aastaläbi väljaspidamise, kus mainis et selle pidamisviisi juures on plussideks just värske õhk, loomale loomulik olemine, eraldumise võimalus ja sealjuures paremad liikumisvõimalused. Lammas saab käituda lamba moodi. Kõige suurem probleem Katrini sõnul on abivajajate loomadega tegelemine. Nende püüdmine on keerulisem ja seetõttu tegeletakse probleemidega hiljem. Lükatakse loomaarsti välja kutsumist selle hetkeni, kus tihti on looma aitamiseks juba tegelikult liiga hilja. Lisaks on poegimistel suuremad probleemid ilmastiku ja röövloomade tõttu. Nõrgemad loomad ei pruugi ellu jääda. Poegimine lükkub ka hiliskevadesse, mis ei lase talledel soojadel suvekuudel piisavalt kasvada ja saavutada kehamassi, et talve üle elada. Katrin viskas õhku ka küsimise, et kas olenevalt välialalt on võimalik puhtust hoida. Lisaks mainis probleeme rohukasvu ja parasiitidega seoses. Tuleks järele mõelda, millal on sellisel juhul parim aeg loomi liigutada, et karjamarohi hoopis liiga varakult kahjustada ei saaks. Minnes edasi laudaspidamise juurde on üldjuhul Katrini sõnul plussid ja miinused samad nii puidust lauda kui ka PVC halli puhul. Enamasti on lautades piisava allapanu korral küljealune kuiv. Probleemi tekkimisel saab kiiresti tegutseda. Loomade energia kadu madalam kui õuespidamisel. Omanikul on lihtne asju kohe ja õigaegselt teha. Puitlauda puhul tõi ta ka välja, et seal on tavaliselt õhk parem ja puit hingab paremini kui PVC hall. Miinustena aga, et ruumi peab olema laudas piisavalt ka poegimisajaks. Samuti ka loomaarvu numbrite muutumisel on ülerahvastatus kiirem tekkima. Seega tuleks Katrini sõnul lauta planeerides mõelda koheselt ka tulevikuplaanide ja karjatäienduse peale. PVC hallide puhul on Katrini sõnul probleeme õhu liikumisega. Halb ventilatsioon tekitab omakorda terviseprobleeme lammastele. Katrin andis omaltpoolt soovituse, kuidas laudas testida niiskuse ja ventilatsiooniprobleeme. Laskuge lammaste seas allapanule põlvili. Kui põlved jäävad kuivaks on kõik okei. Samuti võib laskuda allapanule kätega. Kui silmad hakkavad kipitama on ventilatsiooniga probleeme.

Loomarst Katrini ettekandega saad tutvuda SIIN

Hundijaht on peatatud kuni 4. detsembrini

Helena — Wed, 06 Nov 2024 12:05:13 +0000

5. novembril ilmus ootamatu uudis, et hundijaht on peatatud kuni. 4. detsembrini.

„Toetame elurikkust

Jahimehed on kaugel sellest, et nõuda kõikide huntide ja teiste kiskjate loodusest eemaldamist. Toetame igati elurikkust ja ka oma tegevusega, jahipidamisega, püüame loodusliku tasakaalu poole. Teejuhtideks sellel teel on teadus ja uuringud. Samuti suurkiskjate ohjamiskava ja erinevate huvigruppide kokkulepped.

Nii teadusuuringud, seireandmed kui ka kehtiv ohjamiskava on tehtud parima võimaliku teadmisepagasi ja päris elust kogutud andmete põhjal. Kõik need uuringud ja seireandmed näitavad, et hundil läheb praegu hästi. Samas on looduses kõik seotud ja ohjamiskava maksimaalsest lubatud karjade arvust oluliselt kõrgem arvukus on hakanud mõjutama teisi ulukeid, kes on huntidele toidubaasiks. Metskitsede arvukus on järsult langenud, samuti põtrade oma …”

Loe edasi siit:

https://www.ejs.ee/hundijaht-peatatud-mis-saab-edasi/

Eesti lamba- ja Kitsekasvatajate Liit ühineb Eesti Jahimeeste Seltsi mõtetega.

Jüripäeval annab lammas kuue, mihklipäeval kasuka

Helena — Mon, 30 Sep 2024 13:22:23 +0000

Jüripäeval annab lammas kuue, mihklipäeval kasuka.

Eesti vanasõna

Avaldame mihklipäeval Hallimäe talu peremehe ja lihakarni omaniku Mats Meriste mõtted Eesti lambast ja tema liha söömisest.

Olen väiketootja (ja pea kõik Eesti lambakasvatajad on väiketootjad) ning hindan kõrgelt selle väärtust mida toodan – kvaliteetset lambaliha. Ja kui ma seda toodan, siis pean ma looma tapma. Ei tahaks ühtegi talle asja eest-teist taga tappa – tapaks ikka siis kui sellele lihale (ja muule tapasaadusele) on olemas tarbija, kes sellest lugu peab – minu kasvatatut/toodetut hindab. Ja neid õnneks leidub – iga aastaga ikka enam.

Ja siis heliseb telefon ning järjekordne tore ja teadlik restoraniomanik tahab saada 20 kg karreed (nädalas). Ja sealjuures räägib ta, et hindab Eestimaist väiketootjat, seda, et talled on niitudel kasvanud ja mahedad jne. Tapetud talle lihakeha kaalub nii 20 kg, sellest karreed on nii 1,2 kg. Kui oleks vaja 20 kg talleliha, siis valin ühe ilusa talle välja ja klient saab mis vaja. 20 kg karree jaoks on vaja hukata 17 talle, sealjuures jääb suurem osa sellest lihast (ca 320 kg) üle. Suurtel liinivabrikutel ei ole see suureks probleemiks – lihamass on lihamass, midagi sellest ikka teha saab. Aga meie ei ole suured liinitootjad…

Olen viimastel aastatel sellistele pakkumistele vastanud peakoka külla kutsumisega. Ja kui see on tulnud, siis vaatame koos (elus)loomi, kiidame maastiku ilu ning lõikame üheskoos ühe rümba lahti. Ja kõik kes seda läbi on teinud saavad laiema silmaringi – karree on lihtne valmistada, hõrk ja tunnustatud ent moodustab vaid ca 5% tapetud looma massist. Ja koos katsume leida lahendusi kuidas väärindada kogu talle. Sest tegelikult on kogu talle rümp ülimalt maitsev liha.

Peame lambaliha tutvustama ja müüma! Aga me peame ka väärtustama seda kes me oleme – väiketootjad, peretalud – nime ja näoga. Ja iga meie toodetud lammas on väärt loom ning väärib parimat väärindamist. AS Maag toob kuubikuteks külmutatud lambaliha uuest maailmast – ilma nime ja näota ning väga odavalt. Tallekarree ei vaja tutvustamist – seda teab iga tarbija, et on selline tükk lambast mida pakutakse restoranis – järelikult hea ja söödav. Õpetame tarbijat kogu talle hindama sh hindama seda, et tulebki tarvitada kogu loom ja kvaliteetse talle puhul on kogu loom otsast otsani imemaitsev ja õrn!

12. augusti hommikul rääkis Vikerraadio Ökoskoobi saates Fotografiska peakokk Peeter Pihel – ja rääkis just jätkusuutlikkust kokakunstist ja toidu raiskamise vältimisest. Oli tore kuulda kuidas muuhulgas tõi ta näiteks ka talleliha tarbimine otsast otsani, et nii on eetiline ja jätkusuutlik. Kas see on vaid minu panus või on ta ka mujalt sisendit saanud, ei tea aga mõte on kohale jõudnud – lammas on palju enamat kui karree, kana ei koosne vaid rinnafileest ja veises on tohutult palju rohkem liha kui sisefilees.

Õpetagem klienti tarbima kogu lihakeha – see on tee jätkusuutliku kohaliku (talu)lambaliha turu arengule. Valitud tükkide pakkumine (mis moodustavad kogu toodangust tühise osa) on supermarketikultuuri levitamine (letilt saab võtta tooteid, neil on hind ja see ongi kõik) ja see tapab varem või hiljem väiketootmise ära.

Eesti lammaste arv on vähenenud drastiliselt

Helena — Mon, 26 Feb 2024 13:23:34 +0000

20. veebruari seisuga oli Eestis 50 623 lammast ja lambakasvatajaid 1568 .

Kitsesid 3577 ning loomapidajaid oli 445.

Kes on konsulent, mis on nõuandeteenus ja miks seda kasutada?

Helena — Wed, 23 Dec 2020 12:46:09 +0000

Katrin Tähepõld, konsulent

Värvitäpi saanud lambad vaatavad huviga konsulendi poole, et mida ta nüüd välja mõtleb! Foto: K. Tähepõld

Konsulent on inimene, kes omab teatud valdkonnas kõrget pädevust — ta käib ennast pidevalt täiendamas, on kursis turul toimuvaga ja omab valdkonnast head ülevaadet. Konsulendiks saamisele on eelnenud mitu aastat valdkonnas tegutsemist, päevi kestnud koolituse läbimine, hulga paberite täitmine ja eksami läbimine kolmeliikmelise komisjoni ees. Lisaks peab konsulent oma pädevust iga 3-5 aasta tagant taastõendama.

Hetkel on Eestis olukord, kus nõustamist toetatakse järgnevas loetelus kuni 90% teenuse hinnast (käibemaksuta): looma- ja taimekasvatus, mahepõllumajandus, metsamajandus, aiandus, mesindus, maaparandus, põllumajandussaaduste töötlemine, keskkonnakaitse ja loodushoid, nõuetele vastavus, töötervishoid ja tööohutus ning toetuste taotlemise. See tähendab, et 41,45€ tunnitasust maksab klient/talunik 4,15€. Kokku saab üks klient aastas võtta nõu kuni kahe täislepingu ehk 3000€ eest nõustamist (millest omanik tasub 10%). Omaniku jaoks on see kuni 72 tundi kõige kõrgemat ja kvaliteetsemat nõu aastas, mida Eestis on võimalik saada. Miks jätta see võimalus kasutamata? Võib-olla teile piisab 10-st tunnist nõuandeteenusest, et lahendada mitu aastat peavalu tekitanud probleem?

Hetkel, kus lamba- ja kitsekasvatus on üsna raskes olukorras, kulub ilmselt igale talunikule ära nõuanne, kuidas kulutusi vähendada ja/või tootlikkust suurendada. Leida üles oma farmi kitsaskohad ning samas otsida võimalused nende lahendamiseks. Algajatele lambakasvatajatele on võimalik jagada kasulikke kontakte, infot neid eesootava kohta jne. Kogenud lambakasvatajale on abiks nõu inimeselt, kes on näinud, mis mujal farmides toimib ja mis mitte. Eks igal konsulendil on ühel või teisel alal rohkem ekspertiisi — kes tunneb paremini looma tervisega seonduvaid küsimusi, kes on pädevam hindamaks sööta ja ratsioone, kes aga mõistab paremini PRIA toetustega seonduvat. Aga endale sobiva inimese leiate kindlasti. Kui konsulendi kasutamise võimalus teis huvi tekitas, siis lisainfo ja konsulendid leiate pikk.ee lehelt.

Artikli valmimist toetas: