Kell 11 kogunesime Iisaka talus, kus tervitasid meid peremees Priidu, Mahepõllajanduse Koostöökogust Merit Mikk ja loomaarst Katrin Tähepõld. Vaatasime puidust lauda lahendust Iisaka talus. Peremees Priidu rääkis enda lauda juures olevatest muredest ja rõõmudest. Samuti tutvustas ta oma karja ja põhjendas, miks sellised lahendused said. Olles laudaga tutvunud liikusime kõik Kolga seltsimajja, kus Priidu jätkas ettekande näol oma pidamisviisi tutvustust.
Iisaka talu puhul on tegemist puidust laudaga. Laut on 500 m2 koos 100 m2 abiruumidega. Sellises suuruses laudaga kaasneb ka vajadus tuletõrje veevõtuhoidla järele, mis sai Iisaka talusse ehitatud. Kokku hoiab see 72 000 liitrit vett. Laudal on kokku kolm suurt ust, põrand on betoonist ning olemas on 7 automaatjooturit. Algselt kasutati tentuksi, kuid need rebenesid tuulega puruks ja said asendatud puitustega ja üleskäidava garaažiuksega. Oma lahenduste puhul tsiteeris Priidu lambakasvatajat Tiit Kaivot: “Laut tuleb ehitada talitajale, mitte lambale” ja just sellest ongi laudaplaneerimisel lähtutud. Peremehe sõnul on probleemiks tekkinud venitlatsiooniga, kus suurte tuiskudega tuleb lumi lauta sisse. Samuti on plaanis sarikaid ümber ehitada, sest need on saanud niiskusekahjustusi. See-eest on laudas piisavalt ruumi karjatäienduseks ning mõnusalt ruumi toimetada ja tegutseda. Laudas on ka piisavalt soe, et jooturid ei jäätu ning märtsis kui talled poegivad, pole vajadust ka lisasoojuse järele. Kõigele lisaks on laudal lisandväärtus peoruumina. Kui lambad on juba karjamaal ja laut on tühi, saab seda kasutada pidustuseks, mis mahutab lausa 700 inimest. Priidu sõnul on iga aastaga midagi õppida ja seejärel võimalus järgmisel jälle paremini teha.
Iisaka talu peremehe Priidu ettekandega saad tutvuda SIIN
Järgmisena tuli ettekannet tegema Oruküla talu peremees Priit Jõesalu. Tema juures on talvise pidamisviisina kasutusel PVC hallid. Valiku põhjenduseks tõi Priit kohe välja PVC halli hinna, milleks on 85 – 100 €/m2. Samuti pole sellise lahenduse puhul vaja kasutusluba ning paigaldamine on kiire ja lihtne. Kasutuskogemuse põhjal tõi peremees välja, et talled saavad külmaga laudas hakkama, välja arvatud talled ilma emata. Neile on vaja lisasoojust. Samuti vajab PVC hall läbimõeldud venitlatsiooni, sest halva ventilatsiooni puhul tekib probleeme niiskusega. Mida kõrgem hall, seda parem on ka ventilatsioon. Hallis sees vajavad kindlasti kaitset ka siseküljed, sest muidu võivad allapanu ja sõnniku koormusel halli küljed laiali venida või sõnniku väljaveol traktor küljed katki teha. PVC halli puhul on positiivne just selle kuju, sest see ei kogu enda peale lund. Sealjuures Priit mainis, et oluline on jälgida hallide lumekoormust, mis peaks olema vähemalt 250 kg/m2. Hallil on suured uksed mõlemal pool, et pääseks traktoriga läbi ja sõnnikukoristus oleks lihtne. Veevarustus talviti vajab lisakaitset ning seejärel nõuab ka lisakulu, et hoida vesi laudas sees. Juhul, kui halll saab ka kahjustada on reeglina selle parandamine üsnagi kiire ja käepäraste vahenditega tehtav. Peremehe jaoks on PVC hallide lahendus parim, kui rahakott pole suur.
Oruküla talu peremehe Priidu ettekandega saad tutvuda SIIN
Kolmanda talvise pidamisviisina tutvustas Allika talu peremees Argo Allikmets, kus lambaid peetakse aastaringselt väljas. Talus kasvavad lisaks lammastele veel lihaveised, kes on samuti aastaringi väljas. Argo rääkis, kuidas algselt olid loomad laudas kuid liiguti hoopis laudast välja. Kui mindi esmalt väljas pidamisele söödeti loomi söödarõngastega. Täna söödetakse maast lahti rullides ja purustades. Igal talvel liigutakse ka uue põllu peale. Allapanu lisatakse ainult siis, kui selle järgi on vajadust ja ilm on liiga märg. Talvel miinuskraadidega viiakse vett iga päev ette. Argo sõnul alustakse alguses väikeselt maalapilt (0,2 ha) ning hakatakse ala juurde lisama. Niimoodi käidi läbi eelmine talv 5 ha põlde. Argo väitis, et söödale läheb küll rohkem kulu, sest kadu on suurem, kuid seeest ei ole temal laudaga seonduvaid kulusid. Poegimised käivad samuti talvel. Poegimisabi vajadusel piiratakse poegiv loom kogumisaedadega ja aidatakse looma. Argo sõnul on poegimisabi aga tema sõnul väga vähe vaja ja lambad saavad reeglina ise hakkama. Talled märgistatakse päeva vanuselt. See teema tekitas ka diskussiooni. Peremehelt küsiti, kas surnud ja ka elusate tallede kallale rongad või rebased ei tule. Argo sõnul elusate tallede kallale pole keegi tulnud, küll aga surnud talledel on rongad silmad peast söönud. Samuti otsib Argo alati pärast poegimisi päramised karjamaalt üles, et ei tekiks probleeme ronkadega. Kiskjate puhul Argo sõnul talus probleeme ei ole. Kuna lambad on veistega koos, siis veised kaitsevad lambaid päris efektiivselt. Lisaks on karjamaal ka kaks karjakaitsekoera. Plussid ja miinused on Argol visuaalselt ära kaardistatud ettekandes ja soovitame neid lugeda sealt. Sellegipoolest on Argo just selle pidamisviisiga rahul ja ei soovikski laudas loomi talviti pidada.
Allika talu peremehe Argo ettekandega saad tutvuda SIIN
Viimasena võttis ettekanded kokku ja andis omalt poolt kommentaarid loomaarst Katrin Tähepõld. Tema lähenes erinevatele pidamisviisidele just loomade heaolu ja tervise seisukohalt ning välistas majanduslikud aspektid. Esmalt võttis ta ette aastaläbi väljaspidamise, kus mainis et selle pidamisviisi juures on plussideks just värske õhk, loomale loomulik olemine, eraldumise võimalus ja sealjuures paremad liikumisvõimalused. Lammas saab käituda lamba moodi. Kõige suurem probleem Katrini sõnul on abivajajate loomadega tegelemine. Nende püüdmine on keerulisem ja seetõttu tegeletakse probleemidega hiljem. Lükatakse loomaarsti välja kutsumist selle hetkeni, kus tihti on looma aitamiseks juba tegelikult liiga hilja. Lisaks on poegimistel suuremad probleemid ilmastiku ja röövloomade tõttu. Nõrgemad loomad ei pruugi ellu jääda. Poegimine lükkub ka hiliskevadesse, mis ei lase talledel soojadel suvekuudel piisavalt kasvada ja saavutada kehamassi, et talve üle elada. Katrin viskas õhku ka küsimise, et kas olenevalt välialalt on võimalik puhtust hoida. Lisaks mainis probleeme rohukasvu ja parasiitidega seoses. Minnes edasi laudaspidamise juurde on üldjuhul Katrini sõnul plussid ja miinused samad nii puidust lauda kui ka PVC halli puhul. Enamasti on lautades piisava allapanu korral küljealune kuiv. Probleemi tekkimisel saab kiiresti tegutseda. Loomade energia kadu madalam kui õuespidamisel. Omanikul on lihtne asju kohe ja õigaegselt teha. Puitlauda puhul tõi ta ka välja, et seal on tavaliselt õhk parem ja puit hingab paremini kui PVC hall. Miinustena aga, et ruumi peab olema laudas piisavalt ka poegimisajaks. Samuti ka loomaarvu numbrite muutumisel on ülerahvastatus kiirem tekkima. Seega tuleks Katrini sõnul lauta planeerides mõelda koheselt ka tulevikuplaanide ja karjatäienduse peale. PVC hallide puhul on Katrini sõnul probleeme õhu liikumisega. Halb ventilatsioon tekitab omakorda terviseprobleeme lammastele. Katrin andis omaltpoolt soovituse, kuidas laudas testida niiskuse ja ventilatsiooniprobleeme. Laskuge lammaste seas allapanule põlvili. Kui põlved jäävad kuivaks on kõik okei. Samuti võib laskuda allapanule kätega. Kui silmad hakkavad kipitama on ventilatsiooniga probleeme.
Loomarst Katrini ettekandega saad tutvuda SIIN