23.-24. novembril tähistab Eesti suurim lamba- ja kitsekasvatajaid koondav organisatsioon Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) oma tegutsemise 90. aastapäeva. Sünnipäeva tähistatakse kahepäevase sügisseminariga Roosta Puhkekülas Läänemaal. Seminari peateema on lamba- ja kitsekasvatuse olevik ja tulevik Eestis. Avaettekandes tutvustab maaeluminister Tarmo Tamm Eesti lambasektori arengusuundi riigi poolt vaadatuna.  Sektori tänasest päevast annab ülevaate lamba- ja kitsekasvatuskonsulent ning veterinaararst Ants Kuks. Seminari kahe päeva jooksul kuulatakse ettekandeid sektori esindajatelt Eestist ja naabermaadelt Soomest, Lätist ja Rootsist, vahetatakse kogemusi organisatsioonide vahel ning farmerilt farmerile. Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse esimees Urmas Aava annab üle liidu tunnustused ning Eesti Maaülikooli dotsent Peep Piirsalu teeb ülevaate organisatsiooni ajaloost.

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu eelkäija Eesti Lambakasvatajate Selts (ELaS) loodi 29. novembril 1928. aastal Tallinnas. Seltsi ülesandeks oli tõuaretustöö korraldamine, jäärajaamade asutamine ja kohalike maalammaste ristamine šropširi ja ševioti jääradega. 1939. aasta loomade loenduse andmetel oli Eestis 694 673 lammast. Lambakasvatuse arengule ning lammaste arvukusele andis tõsise löögi II maailmasõda. 1945. aasta tõuloomade loenduse andmetel oli Eestis 49 000 šropširi tüüpi ja 26 000 ševioti tüüpi lammast, kes said lähtematerjaliks eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisel. Tõuaretustöö läbiviimiseks asutati 1951. aastal Eesti Liha-Villalammaste Riiklik Tõulava, millest kasvas välja 3. detsembril 1990. aastal taasasutatud Eesti Lambakasvatajate Selts. Seltsi esimeseks tegevesimeheks sai  Enhard Musto ja sekretäriks Peep Piirsalu. Seltsi esimeseks presidendiks valiti 1991. aastal Kalju Hallik Läänemaalt, kellele on omistatud seltsi auliikme staatus.

Tänasel päeval on alates 2016. aastast Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu nime kandval organisatsioonil 180 liiget ning põhitegevusteks lamba- ja kitsesektori huvide esindamine ning lammaste aretustöö. Eesti lambakasvatuses on käes kiirete muutuste ajad. Viimastel aastatel on asutatud mitu lambakasvatajaid ühendavat ühistut, kes tegelevad ühiselt loomade müügi ja turustuskanalite leidmisega. Loomade kvaliteedi tõstmiseks on intensiivistunud tõulammaste kasvatus – igal aastal imporditakse kõrgelt hinnatud tõuloomi eesti valgepealiste ja eesti tumedapealiste lammaste populatsiooni parendama. Kohalik tõuaretus on samuti tõusuteel, sest suurem nõudlus kvaliteetse tõulooma järgi on ärgitanud ka aretajaid uusi tõuge otsima. Sellel aastal sai Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit tegevusloa lleyni ja dorperi tõugu lammaste aretamiseks Eestis.

Veel kiiremad on olnud arengud kitsekasvatuses – veel kümmekond aastat tagasi vaid lemmikloomadena peetud kitsedest on kasvanud omalaadne Eesti põllumajanduse “Nokia”. Tohutult kiire kasv nii kvaliteedis kui kvantiteedis käsikäes turunduse ja tootearendusega – raske on kodumaisest põllumajandusest midagi nii kiiresti arenevat kõrvale leida. Kohalikke kitsetooteid võib nüüd juba leida kõikjalt – alates armsatest kodumeiereidest kuni suurte ostukeskusteni.

Kiire areng seab aga uusi väljakutseid. Koos lambapidajate pingutustega osaleda läbi ühistulise tegevuse intensiivsemalt ka lammaste turustamises ja tootearenduses peab lambapidaja üha enam muutuma müügimeheks ja orienteeruma rahvusvahelise ning siseturu keerulistes reeglites. Kuidas tulla samaaegselt toime loomakasvatuse ja oma toodete väärindamisega, saada hakkama bürokraatia poole ning kõigi vajalike nõuete täitmisega ja saada oma suure hoole ja puhta karjamaarohuga kasvatatud loomade eest õiglast hinda? Endiselt hukkub igal aastal sadu lambaid huntide rünnakutes, keskkonnakaitse süsteem aga on liiga aeglane, et reageerida probleemisendite kiireks kõrvaldamiseks. Uue ohuna levivad kiirelt šaakalid, kelle tõttu on Edela- ja Lääne-Eestis juba mitmed lambapidajad oma tegevuse lõpetanud.

Kui enda nõust ja jõust ei piisa, siis tuleb otsida tuge. Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit on liitunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga, et sektori sõnumi edastamisel oleks toekam kandepind. Ka ELKL ise on läbi esindatuse erinevates komisjonides ja kodades andnud tõhusa panuse Eesti maaelu- ja keskkonnapoliitika muutustesse. Koostööd tehakse erinevatel tasanditel, lamba- ja kitsekasvatajate rohked külaskäigud välisriikidesse, välislektorite “maaletoomine” ja tihe koostöö teiste riikide lamba- ja kitsekasvatusorganisatsioonidega on muutunud üha sagedasemaks.

“Koostöös Põllumajandus- ja Kaubanduskojaga korraldataval sügisseminaril loodame koos maaeluministri ja teiste organisatsioonide esindajate ning kasvatajatega jõuda veidi lähemale sellele, mis Eesti lambakasvatusest edasi võiks saada. Oluline on koostöö ja vastastikune toetus. Lambakasvatajate Seltsi loomisest saab juba 90 aastat. Vaid 10 aastat oleme nooremad kui Eesti Vabariik. Oleme pika tee koos käinud ja väga tahaks, et me teineteisele veel rohkem toeks ja abiks saaks olla,” sõnab seminari eel Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse esimees Urmas Aava.

Seminari kava

Lisainfo:
Urmas Aava, ELKL juhatuse esimees, tel 5024875, urmas.aava@haademeeste.ee
Katrin Tambet, ELKL tegevjuht, tel 53309406, kontor@lammas.ee

Kasutatud ajalooallikad:
Peep Piirsalu artikkel ELKL kodulehel
Kristjan Jaama „Lambakasvataja käsiraamat“, Valgus 1984

Toetajad ja koostööpartnerid: