Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu sünnipäevaseminar kinnitas koostöö olulisust erinevatel tasanditel

Taaskord kutsus Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit aasta kõige pimedamal ajal oma liikmed ja mõttekaaslased kokku, et teha koos kokkuvõtteid olukorrast lamba- ja kitsesektoris ning seada uusi sihte. Seekordne sügisseminar leidis aset 23.-24. novembril Roosta Puhkekülas Läänemaal ning oli tavapärasest pidulikum, kuna tähistati organisatsiooni 90. sünnipäeva. Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu eelkäija Eesti Lambakasvatajate Selts asutati 29. novembril 1928. aastal. Sel puhul olid pidulikul üritusel osalemas ja häid sõnu ütlemas ka koostööpartnerid Maaeluministeeriumist, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast, Maaelu Edendamise Sihtasutusest, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsist, Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist ning Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Kohal olid ka naabermaade Soome ja Läti aretusorganisatsioonide esindajad ning loomulikult organisatsiooni praegused ja endised liikmed ja töötajad. Kokku oli seminari registreerumislehel osalejaid täpselt sama palju kui organisatsioonil aastaid – 90 😊

Maaeluminister Tarmo Tamme ja lambakasvataja Ants Kuksi ettekannete järgne spontaanne paneeldiskussioon

Seminari avaettekandes andis maaeluminister Tarmo Tamm ülevaate sektori olukorrast statistiliste näitajate põhjal, avaldas kahetsust, et lamba- ja kitsesektor üldises põllumajanduse kontekstis numbriliste näitajate skaalal väga vähe välja paistab ning tunnistas samas sektori potentsiaali, kuna Eestis on olemas arvestatav hulk rohumaid. Minister tõdes, et kohalikku lambaliha tuleb rohkem kohapeal väärindada ning kinnitas koostöö vajalikkust lambaliha turustamisel. Lamba- ja kitsekasvatuskonsulent ja veterinaararst Ants Kuks andis oma ettekandes ülevaate sektori tänasest päevast lambakasvataja poolelt vaadatuna ning tõdes, et ehkki kitsaskohti on mitmeid, on Eesti lamba- ja kitsekasvatus viimastel aastatel väga jõudsalt arenenud, valikud on laienenud, on selgemad arusaamad, keda kasvatatakse ning ollakse turule orienteeritud. Väga palju tööd on tehtud ära ka koostöö suunal ning vajalik on sellega edasi minna. Tarmo Tamme ja Ants Kuksi põgusa paneeldiskussiooni käigus esitati auditooriumi poolt ettepanek luua maaeluministeeriumi juurde sektori arengukava seiregrupp, mis jälgiks lambakasvatussektori arengukava elluviimist.

Rikkalik ja maitsev lamba- ja kitsetoodete degusteerimislaud pälvis palju tähelepanu

Kohvipausi ajaks oli kaetud degusteerimislaud Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu liikmete omatoodetud lamba- ja kitsetoodetega. Valik oli üllatavalt mitmekülgne juba palju tuntust ja tunnustust pälvinud kitse- ja lambapiimast valmistatud praejuustudest kuni suitsulambakintsuni. Suur tänu kõigi nende maitsvate toodete eest – Üvasi Talu OÜ, Männiku Piimalambad OÜ, Kolotsi Talu OÜ, OleMari talu OÜ, OÜ Hõbeda Mõis, Mäehansu OÜ, Muhu LihaTulundusühistu.

Teises ettekannete plokis andsid naaberriikide esindajad ülevaate oma maade lamba- ja kitsesektorist. Kaie Ahlskog Soome aretusorganisatsioonist Pro Agria, kes on ühtlasi ka Eesti Lambakasvatajate Seltsi endine töötaja, tutvustas Soome aretustegevuse struktuuri ning erinevate organisatsioonide koostööd ning aitas luua häid võrdlusmomente, mida naabritelt õppida ja üle võtta. Põhjanaabrid on saavutanud väga häid tulemusi soomelamba ja ka teiste tõugude aretustöös, aga sarnaselt Eestile on neil käsil tõsine töö turustamise poolega tegelemisel. Läti Põllumajandusülikooli professor ja Läti Lambakasvatajate Seltsi aretusosakonna juhataja Daina Kairiša andis ülevaate Läti Lambakasvatajate Seltsi tegevusest. Lätlased peavad oluliseks läti tumedapealise lamba kasvatamist ja aretamist, aga neil on aretusprogrammid ka suffolki, saksa meriino, dorperi ja romanovi tõu aretamiseks ning nad on teinud tõhusat aretustööd oma jäärajaamades nuumamiskatsete läbiviimise abil.

Maaülikooli dotsent Peep Piirsalu andmas ülevaadet seltsi ajaloost

Päeva teises osas nn sünnipäevaplokis andis Eesti Maaülikooli dotsent Peep Piirsalu ajaloolise ülevaate Eesti Lambakasvatajate Seltsi taastamisest taasiseseisvumise järgselt, seltsi töötajatest ja tõuaretusest 15 aasta pikkusel perioodil. Liidu aseesimees Mats Meriste kirjeldas oma ettekandes liidu tänast päeva ning liidu ees seisvaid väljakutseid. Ta tõdes, et väga palju on viimastel aastatel ära tehtud, kohati isegi rohkem, kui väike organisatsioon jaksab kanda ning seda enam on oluline koostöö sektori sees ja sektorist väljaspool. ELKL juhatuse esimees Urmas Aava ja tegevjuht Katrin Tambet võtsid vastu külaliste õnnitlusi ning andsid liidu poolt välja tänukirjad koostööpartneritele ja liidu ajaloos olulist rolli omavatele inimestele.

ELKL juhatuse esimees Urmas Aava ulatamas tänukirja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehele Roomet Sõrmusele

Tänukirjad hea koostöö eest Eesti lamba- ja kitsekasvatussektori edendamisel anti üle Maaeluministeeriumile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Maaelu Edendamise Sihtasutusele, Veterinaar- ja Toiduametile, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolile ja Järvamaa Kutsehariduskeskusele.

Oma töö ja pühendumuse eest Eesti lambakasvatuse edendamisel pälvisid Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tänusõnad Maarja Uibokand Eesti lambakasvatussektori arengukava valmimisse panustamise eest, Veiko Maripuu Saarte Lambakasvatajate Ühistust ühistegevuse edendamise eest ning Tõnu Talvi Keskkonnaametist püüdluste eest siluda huntide, lammaste ja inimeste suhteid.

ProAgria esindaja Kaie Ahlskog andmas põhjanaabrite tervitusena üle uhket karjasekeppi

Oma tööpanuse eest Eesti Lambakasvatajate Seltsi ja/või Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu arengusse said tänukirjad liidu endiste juhtidena auliige Kalju Hallik, Peep Piirsalu, Hillar Kalda, Ell Sellis, Annika Väli ja Ants Kuks ning endiste tegevtöötajatena Taimi Logina, Külli Vikat, Kaie Ahlskog, Vaike Tartes ja Taime Puura. Lisaks anti välja tänukiri lepingulisele partnerile Tanel Tähepõllule Pässu 2.0 loomise eest.

Pidulikul õhtusöögil andis liidu juhatuse esimees Urmas Aava üle tänukirjad ka pikaajalistele ja enim silma paistnud aretustöö tegijatele. Eesti tumedapealise lambatõu aretajatena tunnustati Lenne ja Tiit Kaivot Sireli talust, Leonid Kirssi ning Iisaka talu pererahvast. Eesti valgepealise lambatõu aretustöö eest pälvisid tunnustuse ja tänusõnad Murese talu pererahvas, Ell Sellis, Tiina ja Hugo Vaino ning Liidia Kängsepp. Pikaajalise ja sisuka panuse eest lambakasvatusse ja lambakasvatajate ühistegevusse said tänukirja Sirje ja Ants Schmidt Tuuma talust.

Suur aitäh tänukirja saajate kingikottide täitmise eest – Sireli talu, Murese talu, Taivo ja Maire Aavik Lepiku talust ning Lambakaubamaja ja õhtusöögilaua lambalihaga varustamise eest – Oruküla OÜ.

Seminari teine päev jätkus tavapärases ja töisemas seminari vormis. Kuulati kogemusi ja muljeid väljastpoolt Eestit, saades Rootsi veterinaararstilt Kristian Hårsmarilt häid nõuandeid lammaste tervise alal ning kuulates dorperikasvataja Lawrence Heatmani muljeid lambakasvatusest Rootsis oma kogemuse läbi. Aadam Kaivo jagas oma rohke väliskogemuse baasil oma kogemusi ja mõtteid lammastega seotud toimingute, sh pügamise läbiviimisel. Oma talu kontseptsiooni ja tulevikumõtteid tutvustasid Evelin Niinepuu Oruküla OÜ-st ja Hugo Vaino Rehekivi OÜ-st ning Annely Holm hiljuti aktiivselt tegutsemist alustanud Muhu Lihaühistust jagas oma häid kogemusi ühistegevuse läbiviimisel ja toodete turustamisel.

Jaagu talu laudas

Seminari järgselt külastati ka kahte Läänemaal asuvat lambakasvtusfarmi. Jaagu talu perenaine Kristi-Liis Koppel kasvatab zwartblesi tõugu lambaid ning on viimastel aastatel alustanud Eesti valgepealise lamba aretustegevusega. Seni Eesti tumedapealiste lammaste aretajana tegutsenud Kaasiku talu peremees Risto Kaasik esitles ka oma alles sel sügisel Suurbritanniast toodud puhast lleyni tõugu lambaid.

Suur aitäh kõigile seminaril osalejatele ja seminari toetajatele! Koostöös peitub vägi!

Infopäeva kava ja ettekanded

Seminari toetajad:

 

 

 

 

 

 

 

 

Seminari järgselt toimusid ettevõtete külastused Eesti maaelu arengukava (MAK 2014-2020) meetme „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse „Teadmussiirde pikaajaline programm loomakasvatuse tegevusvaldkonnas II“ raames.