Võõrutusaja komistuskivid

Ann-Mari Anupõld, MES lambakasvatuskonsulent, veterinaararst

Võõrutusaeg on varsti käes ja mõnel on see trall võib-olla juba täies hoos. Selleks, et võõrutus mööduks ka sel aastal (või siis lõpuks ometi) ilma viperusteta, on oluline endale eelnevalt võimalikud komistuskivid teadvustada ja neist targalt mööda hiilida.

Kas ja miks võõrutamine üldse vajalik on? Väikestes karjades on võõrutamist sageli tehniliselt tüütu teostada ja talled jooksevad emadega kuni uue paaritushooajani kaasas. Sellega on seotud mitmed riskid. Uted, kes imetavad kuni paaritushooajani oma sama aasta tallesid, on selgelt kehvemas kehakonditsioonis. Paarituses ei pruugi need loomad tiineks jääda või toovad järgmisel aastal ainult üksiktallesid. Jäärtalled võivad alates 3.-4. elukuust olla võimelised paaritama ja emasloomi tiinestama. Selle tagajärjel suguluspaaritusest saadud järglased on väiksema kasvu ja nõrgema immuunsüsteemiga. Utt-tallede liiga varajane paaritamine võib endaga aga kaasa tuua kasvuseisaku ja suuri raskuseid poegimisel.

Võõrutusaja peamised eesmärgid

  1. Vähendada tallede haigestumisi/surevust
  2. Suurendada tallede kasvuiivet

Komistuskivid, mis probleeme põhjustavad

  1. Ajastus: liiga hiline võõrutamine (uted ei taastu, talledel kaaluiive seisak)
  2. Tervishoid: parasiidistaatus kontrollimata, haigused karjas, mis stressiga välja löövad
  3. Söötmine: sööda kvaliteet või kogus ebapiisav, liiga järsud söödamuutused
  4. Karjatamine: võõrutatud tallede paigaldamine saastunud karjamaale, liiga suur loomkoormus karjamaa pindala kohta

Ajastus

Tallesid võõrutatakse enamasti 3-4 kuu vanuselt. Jäärtalled peavad olema teistest eraldatud hiljemalt 4 kuu vanuselt, et vältida uttede või utt-tallede paaritamist.

Varajast võõrutamist võib ka juba 8-10 nädalaselt teha, siis peab aga olema talledele pakkuda väga hea koresööt ja ka jõusööt. Võõrutushetk oleneb tootmissüsteemist, söötmise võimalustest, uttede kehakonditsioonist ja tallede kaaluiivest. Ei ole olemas standardset parimat võõrutusaega. See muutub aastast aastasse ning on mõjutatud peamiselt rohukasvust, ilmastikust ning söötmistingimustest.

Alates 8 nädala vanusest saab tall rohkem energiat koresööda/rohu söömisest kui piimast. Kui rohukasv on hea ja uted on heas kehakonditsioonis, siis võib võõrutamist lükata hilisemale ajale ilma, et oleks oht, et tallede kaaluiive väheneks.

Võõruta varakult kui:

  • Ute kehakonditsioon on langenud alla BCS 2. Kui uttedel on nimmepiirkonnas kombates tunda selgelt erinevaid luulisi struktuure ja talled on vähemalt 8-10 nädala vanused, siis võib talled juba ära võõrutada ja neid eraldi söötma hakata. Oluline on tagada, et utt oleks suuteline järgmiseks paaritushooajaks heasse kehakonditsiooni jõudma. Vastasel juhul ei pruugi ta tiinestuda või on loodete arv väiksem.
  • Kui karjamaa rohukasv on nigel või koresööda kvaliteet on kehv. Võõruta talled varakult, et vältida nende kaaluiive seisakut. Pane talled paremale karjamaale ja alusta vajadusel jõusööda lisamist nende ratsioonile. Talled vajavad kasvamiseks oluliselt rohkem energiat kui uted taastumiseks. Neid koos kehva sööda peal hoides kahjustad aga mõlemaid.

Tervishoid

Kõige enam muret valmistavad meile lammaste tervishoius sooleparasiidid. Kindlasti on see jutt juba nii mõndagi teist ära tüüdanud, kuid fakt on see, et enamus lambakasvatajaid ei teadvusta endale endiselt, et sooleparasiidid ja nende võimekus ravimite suhtes resistentseks muutuda on lammaste number üks vaenlane ning probleem, mida ei tohi ignoreerida. Paar nädalat enne võõrutust peab olema uttede ja tallede parasiidistaatus kontrollitud ning vajadusel ussirohi manustatud. Kui jätta parasiiditõrje ja võõrutamine samale päevale, siis tähendab see talledele suuremat stressi. 2-3 nädalat pärast võõrutamist tasuks talledelt võtta uus roojaproov ja uurida taaskord parasiidistaatust. Võõrutamise stress võib põhjustada väga ootamatut parasiitide arvu tõusu isegi siis, kui talled said eelnevalt ussirohu kätte.

Kui teil on plaan või vajadus muid tervishoiualaseid toiminguid läbi viia (vaktsineerimised, sõravannid ja muu sarnane), siis ka need peavad kõik olema enne võõrutust tehtud. Võõrutusaeg on talledele suur stressiallikas ning võib põhjustada ootamatuid haigestumisi.

Söötmine

Oluline on vältida järske üleminekuid. Kui plaanid talled pärast võõrutust saata ristikupõllule, siis tee kindlaks, et nad juba enne võõrutust ristikuga kokku puutuksid ja harjunud oleks. Ka jõusööda lisamist (kui on plaanis jõusöödaga nuumata) tasub juba varakult alustada, luues talledele eraldi söötmisala juba siis, kui nad veel uttede juures on. Vatsa bakteritel võib kuni kolm nädalat aega võtta, et uue söödaga kohaneda. Kui söödamuutus ja võõrutus langevad kokku, siis on see talledele oluline lisastressi allikas.

Suurtes farmides võib osutuda otstarbekaks võõrutatud talled vastavalt nende kaalule grupeerida, et optimeerida nende söötmist ja realiseerimist.

Tallede söötmine sõltub suuresti planeeritavast realiseerimishetkest ning mõnikord ka realiseerimiseks kokku lepitud kaaluvahemikust. Seetõttu on oluline endale varakult aru anda, mis hetkel ja kuhu on tallesid plaanis realiseerida ning mis on ostja tingimused juhul, kui talled lähevad müüki. Tuvastada kaks nädalat enne kokkulepitud müüki, et talled ei ole veel kaugeltki jõudnud eesmärgiks seatud eluskaaluni, on kurvastav ja kahjulik. Hakata see hetk tallesid veel kiirelt vilja või jõusöödaga nuumama – see võib positiivse tulemuse asemel hoopis seedehäireid ja halvimal juhul surmasid põhjustada.

Tallede päevane kaaluiive sõltub söötmisest, pidamistingimustest, talle tõust ja kehakaalust ning kõigub vahemikus 150-250 g. Kümne kilo kehakaalu tõusuks võib seega arvestada 40-70 päeva. Tootmissüsteeme aitab oluliselt optimeerida tallede kaalumise võimalus.

Karjatamine

Võõrutatud talledele varuge võimalikult puhas ehk parasiidivaba karjamaa. Puhas karjamaa on selline, mida te ei ole samal hooajal veel karjatanud, millelt te olete sellel aastal niitnud (vähendab oluliselt parasiidi hulka) või mida on eelmisel hooajal teise loomaliigiga karjatatud (näiteks veised, hobused). Muidugi ei saa ükski karjamaa kunagi 100% puhas olema.

Võõrutatud tallede karjamaa võiks olla võimalikult selline, kus nad ei kuule ega näe uttesid. See vähendab oluliselt loomaomaniku stressi, kuna aitab vältida olukorda, kus suure vaevaga sorteeritud loomad aiad maha murravad ja kokku jooksevad.

Karjamaa heintaimede kooslus ja kasv on olulised kvaliteedi näitajad. Kõige enam energiat sisaldavad taime lehed, kõige vähem energiat sisaldab puitunud kõrs. Tallesid ei peaks laskma vananenud ning puitunud karjamaale, sest see ei soosi mitte kuidagi nende kaaluiivet ja kasvu. Ristikut või lutserni sisaldavad heintaimede segud on energiarikkamad ning sobivad kiiresti kasvavatele talledele hästi.

Võõrutamise checklist Jah Ei
Kas uttede ja tallede parasiidistaatus on kontrollitud?
Kas vajadusel sai ussirohi manustatud?
Kas karjas on teadaolevalt resistentne mõne ussirohu toimeaine vastu?
Kas talledele varutud karjamaa on “puhas”?
Kas tallede karjamaa on piisavalt suur ja hea rohukasvuga?
Kas on loodud võimalus eraldada utt-talled jäärtalledest?
Kas talledele on ostja juba olemas?
Mis ajaks peavad talled olema müügiks valmis? Kas talled praeguse kaaluiivega suudavad õigeaegselt soovitud kehakaalu saavutada?

Artikli valmimist toetas: